OHTU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2020 – 2030

Lääne-Harju vald, Harjumaa

Koostasid: Ohtu küla elanikud

Ohtu küla 2020

Sisukord

Sissejuhatus

1. Ohtu asend ja ajalugu

2. Looduskeskkond

3. Küla elanikkond ja asustus

4. Sotsiaalne infrastruktuur

5. Elanike toimetulek

6. Küla planeerimine ja ehitus

7. Tehniline infrastruktuur

8. Heakord ja jäätmemajandus

9. Ettevõtlus ja puhkemajandus

10. Külaelu juhtimine, koostöö ja sõprussidemed

11. Visioon aastaks 2030

12. Hetkeolukord Ohtu külas

13. Arengut soodustavad ja pidurdavad tingimused

14. Kokkuvõte

Lisa 1. SWOT-analüüs

Sissejuhatus

Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2020-2030 MTÜ Ohtu Külaseltsi eestvedamisel koostöös MTÜga Ohtu Loodusselts. Arengukava 2017-2027 koostamisel võeti aluseks eelmise Ohtu küla arengukavass (2004-2014) paika pandud sihid ja eesmärgid. Ühtlasi korraldati Ohtu küla elanike seas küsitlus, milles neil paluti esitada oma arvamus küla hetkeseisust, arengusuundadest, küla tugevatest ja nõrkadest külgedest ning arenemisvõimalustest. Küsitluslehed said meilile või postkasti 72 küla majapidamist ning laekunud vastuste baasil koostati arengukava tööversioon, mis saadeti kas meilile või paberkandjal postkasti. Arengukava kinnitati peale paranduste ja täienduste sisseviimist küla koosolekul 3.septembril 2017.a. Aastal 2019 otsustati arengukavas püstitatud eesmärgid üle vaadata ja need kaasajastada. Arengukava eesmärk on siinsete elanike ühtse tulevikuvisiooni loomine oma kodukülast. Kirja on pandud sellest tulenevad arengusuunad ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud ülesanded. Arengukava on küla tegevuste ja püstitatud eesmärkide saavutamise aluseks olev dokument, mis iseloomustab küla hetkeolukorda, toetub küla olemasolevatele eeldustele ning on praktiliselt rakendatav.

1. Ohtu asend ja ajalugu

Ohtu küla asub Harjumaal, Lääne-Harju vallas. Põhjast piirneb küla Keila linnaga (piiriks Kadarbiku oja ja Keila jõgi), idast Tuula külaga (Saue vald), läänest Kulna, Lehola ja Nahkjala küladega (Lääne-Harju vald), lõunast Suure-Aru soo (Saue vald). Keila linnast on Ohtusse mööda Haapsalu maanteed ja Kulna-Vasalemma teed 7 km, Tallinnast 30 km. Ohtu küla pindala on ca 30 km2, olles valla suurim küla. Ohtu küla asub Lehola kandi piirkonnas koos Lehola, Maeru, Nahkjala, Niitvälja ja Kulna küladega. Ohtu läänepiiril kulgeb Tallinn-Riisipere raudtee, küla kaks peateed suunduvad Keila-Haapsalu maanteele ja Keila linna. Vastassuunas viib tee Vasalemma, Ohtu küla läbib Nahkjala oja. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusel pärinevad esimesed andmed küla asustusest tänastel Ohtu maadel juba I ja II aastatuhandest e.Kr (kultusekivid), kuid Taani Hindamisraamatus on Ohtut esmakordselt mainitud 1241.aastal 20 adramaa suuruse külana. Poola-Rootsi sõdade ajal küla tühjenes ja lakkas 1620. aastal eksisteerimast. Ohtu küla nimi pärineb vabatalu nimest Ochter (mainitud ajalooürikutes 1534. a.). Edasine küla ajalugu on seotud Ohtu mõisaga, mida on esmakordselt ajaloos mainitud 1639. aastal. Algse, puidust mõisa kohale ehitati aastatel
1760-70 kivist hilisbarokk stiilis mõisahoone. Mõisa ümber kasvas ja arenes küla. 1871. a. alustas siin tööd vallakool. Viimane mõisnik lahkus Ohtust 1919. aastal, jättes mõisa kooli kasutada. Kool suleti 1974.a. Nõukogude ajal oli Ohtus kolhoos „Ühine Jõud“ (I kolhoos loodi 1949), 1971. a.-st Vasalemma sovhoosi osakond kuni ühismajandite likvideerimiseni 1992. aastal. Mõnda aega tegutses põllumajanduslik Ohtu Suurtalu, mis pankrotistus õige pea. Lõppes kohalik majandustegevus.

Pärast riigi taasiseseisvumist (1991. a) vahetas mõis palju omanikke, täna kuulub see eraomanikule ja jätkuvad taastamistööd.

2. Looduskeskkond

Ohtu küla on säilinud suhteliselt reostamata, siin on säilinud korralik ökosüsteem. Ohtu kuulub valla paksema pinnakattega alade hulka. Küla maadele jääb turbaraba, kus töötleb turvast AS Farve ning edela-läänesuunas piirneb küla Vasalemma paekivikarjääriga, kus tegutseb firma Nordkalk. 2012. aastal soovis karjäär Ohtu suunal laieneda, kuid jäi endistesse piiridesse tänu Ohtu küla elanike vastuseisule. Looduskaitse all on Ohtu mõisa park ja Suure-Aru soo. Küla territooriumil on mitmed piirkonnad, kus elab III kategooria kaitsealune lind – rukkirääk. Küla territooriumil on mitmed metsaalad, mis kuuluvad Riigi Metsamajandamise Keskuse kaudu riigile. Valdav osa maid ja metsi kuuluvad eraomanikele. Külaplatsi läheduses asuv Pihumetsa ala on aktiivses kasutuses puhkealana (metsarajad ja laste kelgumägi). Ala vajab loodus- ja kultuuriväärtuste osas täiendavat uuringut, kuna seal esineb riiklikesse andmebaasidesse kandmata kaitstavaid seene- ja taime- ja linnuliike. Säilima peab puistute liigiline ja vanuseline struktuur ning pärandkultuuriga seonduv Pihumetsas pika aja jooksul. Samuti peavad säilima VEP liigid ning võimalikud kaitsealused taime- ja linnuliikide asu- ja pesitsemiskohad.

Ohtu küla läbib RMK Peraküla-Aegviidu tähistatud matkarada marsruudil karjäär-korrusmajad-Kiige tee-Tagasauna-Tuula. Endisele küla kiigeplatsile on RMK ehitanud puhkepaiga, mis on linnainimeste seas populaarne ajaveetmise paik.

Eesmärk

• Säilitada olemasolevat looduskeskkonda jälgides metsaraiete seaduslikkust ning turba- ja killustikutootmise vastavust keskkonnanõuetele
• Korrastada kunagine kelgumägi ja kiigemägi Pihumetsas.
• Säilitada Ohtu mõisa park.
• Taastada ajaloolisi kiviaedu.

Abinõud

• Inventeerida 2020.a sügiseks taime-, looma- ja linnuliigid Pihumetsas. Tegevust juhib MTÜ Ohtu Loodusselts.
• Looduskeskkonna kaitsel teha koostööd vallavalitsusega, et tagada turba ja paekivi tootmise ning raiemahtude kooskõla keskkonnanõuetega.
• Korraldada regulaarselt talgud kelgumäe puhastamiseks, teeäärte prügist puhastamiseks, kiviaedade taastamiseks, külaplatsi korrastamiseks ja arendamiseks ning küla üldise heakorra tagamiseks.
• Aidata mõisaomanikku hoogtöö korras mõisapargi hooldamisel.

3. Küla elanikkond ja asustus

2011.a. Rahvaloenduse andmetel oli külas 167 inimest, neist 154 (92,2%) olid eestlased. 01.juuni 2017.a. seisuga on külas rahvastikuregistri andmetel 155 elanikku: 70 meest ja 85 naist. Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2020.a seisuga Ohu külas 147 elanikku: 70 meest ja 77 naist. Vanuseline struktuur oli aastal 2016 järgmine: 0-6 a 4 poissi ja 6 tüdrukut; 7-19 a 7 poissi ja 12 tüdrukut; 20-60a 45 meest ja 40 naist ning üle 60 a 14 meest ja 27 naist. Vanuseline struktuur on 01.01.2020 seisuga järgmine: 0-6a 4 poissi ja 3 tüdrukut; 7-19a 12 poissi ja 10 tüdrukut; 20-60a 41 meest ja 31 naist ning üle 60a 13 meest ja 33 naist. Külas elab samas ka inimesi, kes ei ole Ohtut oma elukohana registreerinud, kuid osalevad aktiivselt küla arengus. Raske on täpselt hinnata, kui palju elanikke Ohtus on. Talukohti on külas 78, neist 60-s elatakse aastaringselt, 18 on peale põliselanike surma jäänud järgmisele põlvkonnale suvekoduks või on müügis. Lisaks on külas 1970-ndatest kolm korrusmaja 11 korteriga. Külas on läbi aegade arendatud hajaasustust.

Eesmärk soodustada külas uute elanike ja uute majapidamiste tekkimist silmas pidades hajaasustuse põhimõtteid.

Abinõud

• Soodustada igati uute majapidamiste tekkimist, pidades silmas hajaasustuse põhimõtet, et uute elamukruntide suurus on vähemalt 2ha.
• Tutvustada küla erinevate kanalite kaudu (ajakirjandus, kohalikud üritused, kontaktid erinevate külaliikumist edendavate organisatsioonidega) ja anda teada Ohtust kui edumeelsest, looduslikult puhtast ning kaunist külast.

4. Sotsiaalne infrastruktuur

Tööhõive

Ohtu külas on paljud inimesed hakanud tegelema väikeettevõtlusega, näiteks perioodika kirjastamisega tegelev MTÜ Väärt Vanad Võtted, Ohtu Priitahtlike Pritsimeeste Selts, ratsaspordiklubi RK EI Awrah Endurance Team, MTÜ Rsk Simon pakub ratsutamisteenust, samuti FIE Astra Nilk, hobutarvikute müügiga tegeleb OÜ Pegasos Equestrian, Viiskanda OÜ tegeleb turisminduse ja käsitööga, Ohtu Hobuselts ja KPV Grupp OÜ loomakasvatusega jne. Need väikefirmad pakuvad tööd 1-2 inimesele, sedagi sageli põhitöö kõrvalt. Suurim tööandja on Hollandi eraettevõtja omanduses olev turbatööstus Farve, kus töötab 30-40 inimest, ohtukaid seal hetkel ei tööta. Ohtu külast käiakse tööle nii Keila, Lääne-Harju valda, Tallinna ja ka mujale Eestis ning välismaale (Rootsi, Soome).

Haridus

Lähim algkool on Leholas, kuid suurem osa küla lastest õpib Keila Koolis, mõned ka Vasalemmas ja Tallinna erinevates koolides. Keilas alg- ja keskharidust omandavad lapsed saavad kooli ja tagasi vallavalitsuse poolt organiseeritud koolibussiga. Siiski ei kasutata seda võimalust väga aktiivselt, sest bussi marsruut ei ole peatusest kaugemal elavate laste jaoks sobiv ning sageli ei sobi ka graafik laste trennide graafikutega.

Kultuur

Külaselts korraldab ja tähistab ühisüritusi s.h. kokkutulekuid, talgupäeva, vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, Ohtu küla laste laagrit, külatoas käib koos keraamikaring. Külaplatsil, kus asub ka külakiik, korraldatakse suviseid meelelahutuslikke üritusi (jaanipäev). Külaseltsil on külatoa ruumides raamatukogu, mis koosneb annetustena saadud raamatutest ja koduloonurk küla ajaloo jäädvustamiseks.

Kohalik Ohtu motoklubi ühendab tehnikahuvilisi ning Priitahtlike Pritsimeeste Selts on võtnud südameasjaks tõsta piirkonnas tuleohutuse teadlikkust, viies läbi erinevaid ennetustöid ja üritusi.

Eesmärgid:

• Tööhõive: soodustada uute töökohtade loomist Ohtusse
• Haridus peab jääma kättesaadavaks vähemalt senistes tingimustes. Koolibussi graafik peab arvestama laste elukoha ja liikumisaegadega. Planeerida huviliste olemasolu korral keeleõpet jm huviringe külatoas.
• Kultuurielu arendamiseks ehitada külla kogukonnakeskus, kus asuks ka raamatukogu, külamuuseum, kaugtöökontor.

Abinõud

• Sotsiaalse infrastruktuuri küsimusi lahendada koostöös vallavalitsusega;
• Teha vallavalitsusele ettepanek koolibussiteenuse arendamiseks;
• Organiseerida huvi korral külatoas keeleõpet jm huviharidust;
• Leida võimalusi kogukonnakeskuse ehitamiseks erinevate projektide ja kohaliku omavalitsuse ning omaosaluse toel;
• Külaseltsi eestvõttel organiseerida külaelanike ühiskülastusi teatritesse, kontserdisaali;
• Kirjutada taotlusprojekte küla kultuurielu edendamiseks.

5. Elanike toimetulek

Käesoleval ajal ei ole külas üksikuid vanureid, kes vajaksid igapäevast abi külaelu korraldajatelt. Elanike toimetulek sõltub palgatasemest, palgatöö olemasolust, laste- ja peretoetuste suurusest ning pensionitasemest. Suur osa elanikest saab abi põllumaa harimisest, aiandusest, järjest enamates majapidamistes kasvatatakse kodulinde ja kitsi-lambaid. Seni teadaolevalt on suuremal osal külaelanikest olemas ravikindlustus ja nad kasutavad perearsti teenuseid. Lähim perearstikeskus asub Keilas. Paljud on leidnud omale meelepärase perearsti ka kaugemal kas pealinnas või mujal. Lähimad apteegid ja kauplused asuvad Keilas. Kord nädalas viib valla buss ostusoovijad Keilasse. Olulise tähtsusega toimetuleku juures on teede olukord iga taluni, talvel lumevabade teede tagamine. Küla on elektriteenusega kaetud. Korrusmajade juurde on vald paigaldanud toimiva tänavavalgustuse ja advendiajal kaunistavad kuuske elektriküünlad. Sideteenused on tagatud, kuid siiski loodame kiire Interneti jõudmist Ohtusse. Postiteenus (OÜ Omniva) töötab regulaarselt.

Eesmärk jälgida pidevalt kõrges eas olevate ja üksi elavate külaelanike käekäiku ja vajadusel osutada neile abi toimetulekul. Tulenevalt valla arengukavast tuleb külas teha kõik selleks, et vanurid saaksid elupäevad lõpetada oma kodus. Vajadusel arendada koostöös vallaga avahooldust. Teede olukord peab tagama ligipääsu igale majapidamisele, talvel peab olema korraldatud lumekoristus. Post peab jõudma võimalikult lähedale.

Abinõud

• Koostöös vallavalitsusega tagada vallabussi reiside jätkumise iganädalaselt Keilasse poodi-apteeki ja tagasi.
• Külalehes avaldada tutvustavaid artikleid sotsiaal jt teemadel ja vajadusel korraldada kohtumisi valla töötajatega selgitamaks sotsiaalabi jm võimalusi.
• Selgitada külaelanikele võimalusi kehtestatud sotsiaalteenuste saamiseks nii riigilt kui vallalt.
• Vastavalt vajadusele kaasajastada elektri- ja sidevõrku.

6. Küla planeerimine ja toimetulek

Uute elamute tekkimine on seotud valla üldplaneeringuga ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringutega. Ehitustegevus vallas on reguleeritud seadustes, valla ehitusmääruses ja õigusaktidega sätestatud korras. Ohtu kalmistu laienduse I etapp on lõpule viidud ja sisse õnnistatud.

Eesmärgid

• Säilitada Ohtu küla eripära oma hajaasustuse ja hooliva suhtumisega loodusesse. Seejuures uute kinnistute tekkimisel arvestada privaatsuse ja olemasoleva looduse sh metsa- ja põllumaa maksimaalsel kujul säilimistega algsel kujul.
• Külaplatsi laiendamine kõrvalasuva põllumaa arvelt ca 2ha võrra, et rajada lastele mänguväljak, noortele sportimise ning vaba aja veetmise võimalused, kogukonna põld ühiseks mahedaks kartuli, köögivilja jm kasvatamiseks.
• Kogukonnakeskuse loomine külaplatsile soodustab külarahva suhtlust, seltsitegevust ja külapoe tekkimist.
• Viia lõpule Ohtu kalmistu laiendus vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.

Abinõud

• Vältida uute tiheasustusalade loomist. Uute kinnistute soovitatav suurus on vähemalt 2 ha.
• Teha koostööd vallavalitsusega, et ehituslubade väljastamisel arvestataks külaelanike soovi säilitada Ohtus hajaasustus ning lubada ehitada maamiljöösse sobivaid hooneid.
• Koostöös vallavalitsusega leida võimalus külaplatsi laiendamiseks.
• Külaplatsile rajada madalseiklusrada, mänguväljak ja sportimise ning muud vaba aja veetmise võimalused.
• Korrastada lõkkease ja kujundada külaplats.
• Külaplatsile rajada kogukonnakeskus koos külapoega kohalike mahetoodete müümiseks ning külamuuseum Ohtu küla populariseerimiseks ja teenuste pakkumiseks külalistele.
• Teha vallavalitsusega koostööd kalmistu laiendamisel (talgud).
• Metsa ja põllumaade säilitamine.

7. Tehniline infrastruktuur

Küla peateeks on musta kattega riikliku tähtsusega Keila-Haapsalu maanteelt algav ja Vasalemmani kulgev küla läbiv tee. Tähtsuselt järgmine on riikliku tähtsusega kruusakattega Keilasse suunduv raba läbiv tee. Lisaks neile on veel üks külasisene ringtee, mis algab Kulna jaama juurest (Maasika tee) ja jõuab küla peateele mõisa juures kahel võimalusel, ehk Pargi või Vahtramäe teed pidi. Olulisteks siseteedeks on Allika tee ja Kalmistu tee, mille kaudu käib ühendus küla ida- ja lõunapoolsete taludega. Osa neist on nn vallateed ja osa erateed ehk sellised, mis on mõõdetud kinnistute külge. Need teed on kruusakattega ja suures osa halvas seisus. Suveperioodil hööveldatakse teekatet ja niidetakse teeääri, talveperioodil hoitakse tee lumevaba valla poolt palgatud firma poolt. Ühistranspordi näol on külal vaid üks väljund: Tallinn-Riisipere raudtee peatusega Kulna. Raudteejaamani on mõisast 2 ja küla kaugematest taludest 3-4 km.

Mobiilset sideteenust ostavad pered erinevatelt operaatoritelt. Kvaliteet ja levi on erinev. Parimaks Telia, kelle mobiilimast asub Rõugla põllul. Interneti püsiühendus piirkonniti on erinev, parim on mobiilne internet. Lauatelefonid on kasutusele jäänud vaid üksikutes taludes.

Veevärki iseloomustab suur puurkaevude osakaal (74%), kuid on ka vanemaid majapidamisi, kus ei saa veel nautida toas kraanivett. Järjest rohkem on majapidamisi, kus on imbväljakuga või septikuga kanalisatsioon.

Koolibuss teenindab koolilapsi ja teisi soovijaid. Peaaegu igas talus on oma sõiduvahend, sest kõik vajalikud teenused asuvad vähemalt 4-6 km kaugusel. Auto puudumisel korraldavad vajaminevad sõidud vanemale põlvkonnale nende lapsed või sõbralikud naabrid. Kord nädalas teeb poetuuri Keilasse vallavalitsuse poolt organiseeritud buss. Rohkelt kasutatakse ka rongiliikluse võimalusi. Korraliku auto ja rattaparkla olemasolul kasutataks kindlasti rongi enamgi.

Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks on loodud Ohtu küla Facebooki konto.

Eesmärk

• Kõik külasisesed teed auguvabaks ja mustkatte alla. Esmajärjekorras Kalmistu tee ja tee peateest Kulna jaamani.
• Teeääred on võsavabad.
• Tagada erateede kasutamine, millele on laiem avalik ja kohalik huvi.
• Mugav transpordiühendus tõmbekeskustega.
• Parkla ratastele ja autodele Kulna jaamas.
• Kiire internetiühendus ja korrastatud elektrivõrk, mis peab vastu tormidele.

Abinõud

• Juhtida vallavalitsuse tähelepanu, millised külateed on kõige kehvemas seisus ja vajavad korrastamist esmajärjekorras.
• Teeäärte puhastamiseks korraldada talguid.
• Rajada küla peatee äärde kergliiklustee ühistranspordi kasutajate turvalisemaks liiklemiseks.
• Viidastada vaatamisväärsused ja külateed.
• Teha ettepanekuid ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks. Arendada koolibussi ja valla bussi teenust.
• Pöörduda rongifirma poole ettepanekuga rajada jaama parkla.
• Pöörduda elektrifirma poole, et renoveerida kõik alajaamad ja õhuliinid vahetada maakaablite vastu.
• Levitada infot erinevate projektide kohta, mis pakuvad võimalusi vee-, kanalisatsiooni- jms valdkonnas.

8. Heakord ja jäätmemajandus

Küla heakord sõltub iga elaniku soovist oma koduümbrus korda teha ja seda korras hoida. Külaseltsi eestvedamisel on igal kevadel korraldatud küla peateede äärte puhastamine sinna kogunenud olmeprahist ning selle äravedu koostöös vallavalitsusega.

Koduste olmejäätmete äraveoks on vallavalitsus korraldanud hanke olmejäätmete vedaja leidmiseks. Pakendite kogumiseks on korrusmajade juurde paigutatud spetsiaalne konteiner.

Ülejäänud jäätmete äravedu on iga talu enda organiseerida. Karjakülas asuvasse jäätmejaama saavad vallaelanikud viia mitut liiki jäätmeid tasuta. Samuti on seal avalik papi ja paberi konteiner.

Küla heakorra väärtustamisele aitab kaasa ka külaseltsi läbiviidav konkurss “Kaunis kodu”.

Eesmärk

• Jätkata ühiskondlikus korras teeäärte korrastamist.
• Jätkata Kauni kodu konkursse ja saavutada küla üldmulje, mis lubaks osaleda maakonna ja vabariigi “Kauni küla” konkursil.

Abinõud

• Korraldada jätkuvalt hoogtööpäevakuid küla koristamiseks-korrastamiseks.
• Kaasata talgutele lapsi töökasvatuse eesmärgil.
• Korraldada regulaarselt talude ülevaatusi, et selgitada välja kaunimad kodud.
• Vajadusel teha ettepanekuid jäätmemajanduse paremaks toimimiseks (nt lisakonteinerid külakeskuses).

9. Ettevõtlus ja puhkemajandus

Küla ettevõtlust kirjeldab arengukava punkt 4 seoses tööhõive küsimustega. Oluline huvi küla vaatamisväärtuste vastu on kasvanud seoses mõisa taastamise ja seal toimuvate suviste teatrietendustega. Küla läbivat RMK matkarada mööda liigub palju matkajaid. Seni on korraldamata Ohtu kui looduslikult ja ka ajalooliselt huvitava paiga laiem tutvustamine.

Eesmärk

• Luua Ohtusse väikeettevõtteid ja töökohti.
• Reklaamida Ohtut kui külaturismi objekti.
• Rajada kogukonnakeskus.
• Leida võimalusi pakkuda matkajatele vajalikke teenuseid.

Abinõud

• Anda välja trükis, mis annaks ülevaate Ohtu ajaloolistest, muinsuskaitselistest väärtustest ning reklaamiks küla kui kauni ja puhta loodusega paika. Trükist levitada maaturismi ettevõtete kaudu.
• Hoida korras külaplats, rajada sinna kogukonnakeskus ning võimalused kogunemiseks ja vaba aja veetmiseks.
• Korrastada juurdepääsud vaatamisväärtustele ja need viidastada.

10. Külaelu juhtimine, koostöö ja sõprussidemed

Käesoleval ajal puudub külal külavanem ja eestseisus. Toimib külaselts eesotsas juhatusega. Koostööd on tehtud seni peamiselt vallavalitsusega, kuigi puudub koostööleping. Kahe juhtorgani koostöö peaks tagama küla arengusuundade elluviimise. Külaseltsil on sidemeid lähedalasuvate kodanikualgatuslike organisatsioonidega.

Eesmärk

• Jätkata ja tugevdada külaseltsi tegevust.
• Jätkata koostööd vallavalitsusega.
• Valida toimiv eestseisus ja külavanem.

Abinõud

• Valida külale eestseisus ja külavanem, kes esindab kõiki erinevaid küla huvigruppe.
• Hoida ja tugevdada sidemeid vallavalitsusega.
• Küla esindaja osalemine valla kogukonnakomisjoni töös.
• Kohtuda valla esindajatega Ohtus vähemalt üks kord aastas.
• Luua koostöökontakte teiste seltside ja seltsingutega parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks.

11. Visioon aastaks 2030

Ohtu küla on aastal 2030 meeldiva, turvalise ja avatud keskkonnaga, elujõuliste majapidamistega, stabiilse rahvaarvuga traditsiooniline hajaküla, milles elab sõbralik ning ühtehoidev külakogukond. Külas toimib aktiivne külaliikumine, millesse on haaratud suurem osa küla elanikkonnast ja ka inimesed väljastpoolt küla.

Kümne aasta pärast soovime, et:
– Külas on säilinud hajaasustus
– Küla teed on saanud nimed ja teeviidad
– Küla kõrvalteed on igal ajal sõidetavad, Kalmistu tee ja tee Kulna jaama perroonini on saanud tolmuvaba katte
– Kulna jaamas on parkla autodele ja jalgratastele
– Tõusnud on liiklusohutuse tase, mõisa piirkonna teel on kiirust piiravad liiklusmärgid.
– Elanikkond on noorenenud tänu noortele peredele ja sündivuse kasvule.
– Noored tunnevad endid tegijatena ja vanad kaasalööjatena.
– Küla elanikkond on jätkuvalt aktiivne ja huvitatud külaelu edendamisest.
– Külaplatsil asub lastele mänguväljak ja on loodud erinevad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused noortele. Külaplats on noorte seas aktiivses kasutuses kogunemiskoht.
– Külla on rajatud kogukonnakeskus, kus asub kogukonnaköök ja külapood, lõkkeplats, mängu- ja spordiväljak, raamatukogu ja külamuuseum jt vaba aja veetmise võimalused.
– Küla toimib keskkonnasäästliku ökokülana, siin rakendatakse jätkuvalt
mahepõllumajandust ning keskkonnasäästlikku ettevõtlust.
– Arenenud on väikeettevõtlus ja külasse on tekkinud uusi töökohti
– Kiire internet on kergesti kättesaadav ja taskukohane
– Küla on välja töötanud oma isikupärase meene
– Ühistegevust juhib endiselt külaselts, pannes rõhku aktiivsele kultuuritööle ja seltsielule kõigis vanuserühmades
– Külarahva poolt on valitud külavanem koos eestseisusega
– Jätkub küla ajaloo uurimine ja jäädvustamine tulevastele põlvedele.
– Küla pakub huvi turistidele
– Rohevallaga ühildumine

12. Hetkeolukord Ohtu külas

12.1 Ohtu küla tugevad küljed

• Pealinna Tallinna ja piirkonna tõmbekeskuse Keila lähedus tagab töö- ja õppimisvõimalused
• Küla on kompaktne
• Säilinud on hajaasustus, palju loodust ja rahulik keskkond
• Hea asendiga teedevõrk ja raudtee lähedus
• Küla asukoht võib olla atraktiivne ettevõtjatele
• Külas on palju põliselanikke ja hästi säilinud kodusid, puuduvad nn „tondilossid“
• Uued pered ehitavad siia kodusid
• Taastamisel on Ohtu mõis, kaardistatud muinsuskaitseobjektid, siin on üks vabariigi kaunimaid külakalmistuid
• Hästi tegutsev külaselts
• Palju inimesi ja hea läbisaamine
• Enamus põllu- ja heinamaid on haritud
• Olemasolevad infrastruktuurid on rahuldavas olukorras

12.2 Ohtu küla nõrgad küljed

• Küla kruusateed on suhteliselt kehvas olukorras ja kevad-sügisel porisel ajal raskesti läbitavad
• Huvialaringides ja trennides käiakse kas Keilas või Tallinnas
• Inimeste aja- ja huvipuudus küla ühiste ettevõtmiste läbiviimisel
• Külatoa ruumid on kitsaks jäänud ning ei mahuta mugavalt aktiivselt koos käijaid
• Külapoe ja korralike vaba aja veetmise kohtade puudumine
• Töökohtade puudumine külas, tööl käiakse külast kaugemal
• Külaelanike põikpäisus, halvad naabrid, palju võõraid, koostöö ja üksmeele madal tase
• Halb transport, kihutavad autod
• Turismimagnetite vähesus

13. Arengut soodustavad ja pidurdavad tingimused

13.1.1 Võimalused

• Põllumajanduse areng (veised, lambad, hobused)
• Rahastamisvõimalused erinevatest fondidest ja teistest allikatest
• Linnade lähedus tagab noortele töö- ja õppimisvõimalused
• Hea asend ettevõtluse arendamiseks
• Huvipakkuvad vaatamisväärsused
• Puhas looduskeskkond
• Hea koostöö vallavalitsusega
• Uue suurvalla teke
• Interneti võimaluste parem ärakasutamine
• Teovõimeline külaselts ja külavanem
• Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks on loodud küla tegevust kajastav veebileht
• Koostöö naaberküladega

13.1.2 Ohud

• Turbatööstuse laienemine
• Paekivikarjääri laienemine
• Elanikkonna vananemine
• Vargused
• Uue suurvalla teke
• Euronõuded pärsivad ettevõtlust
• Teistele lootmine, ei tehta õigeid otsuseid
• Külaelu liidrite väsimine ja/või läbipõlemine
• Küla eestvedajate järelkasvu puudumine

14. Kokkuvõte

Ohtu küla arengukavaga aastateks 2020-2030 on valdkonniti fikseeritud küla hetkeseis ja peamised arengusuunad ja -eesmärgid. Arengukavast lähtuvalt saab planeerida aastateks üritusi vastavalt vajadusele ning olemasolevatele võimalustele.

Ohtu küla arengukavas aastateks 2020-2030 püstitatud eesmärkide elluviimine tagaks küla arenguvisiooni täitumise.

Ohtu küla on:
– kauni ja puhta looduskeskkonnaga hajaküla;
– soodne elukeskkond inimestele, kes hindavad kaunist loodust, privaatsust ja head infrastruktuuri;
– väga hea ja armastatud puhkekoht nii külaelanikele kui külalistele;
– läbimõeldud ja väljaarendatud sotsiaalse infrastruktuuriga küla, mis arvestab igas vanuses elanike ja peredega.

Küla aktiivgrupi ning koostööalti elanikkonna ühistegevusena on Ohtu külal kõik eeldused külaelu püsimajäämisele ning väärtustamisele. Tuleb kaasa aidata ja soodustada, et külaelu eestvedajatele tekiks järelkasvu – uusi aktiivseid elanikke, kes vajadusel võtaksid külaelu eestvedamise oma õlgadele.

Küla territooriumil asub kaunis Ohtu mõis ja osa RMK Peraküla Aegviidu matkarajast, mis annab külale võimaluse liituda maakonna turismiketiga. See omakorda loob võimalused ettevõtluse arenguks. Teiselt poolt paneb see suured nõuded küla korrasolekule ja annab tõuke edasiarenemisele. Kaunis looduskeskkond annab arengueelised turismiettevõtluse arenemisele. Külastatavuse suurenemine soodustab külaelanike ühistegevust ning turismiettevõtluse arengut Ohtus. See annab võimaluse luua hooajalisi töökohti.

Lisa 1. SWOT-analüüs

mille käigus külaelanike seas läbiviidud küsitluse tulemusel selgitati välja ja reastati küla arengu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused:

1. Linnalähedus
2. Hajaasustus, puuduvad mahajäetud talud
3. Palju inimesi, hea omavaheline läbisaamine
4. Pika staažiga külaselts, külaplats
5. Kena loodus, vaikne kena kohakene
6. Loomakasvatuse tõusev trend – maad ei jää sööti
7. Rongiliikluse olemasolu
8. Toimiv mõis külakeskmes, suveteater
9. Oma ajaleht, jõulupood

Nõrkused:

1. Põikpäisus ja isekad inimesed
2. Kinnisvarasurve tiheasustuse tekitamiseks
3. Linnalähedus, kus head vaba aja veetmise võimalused
4. Kihutavad autod
5. Info ei liigu, inimesi ei tunne
6. Puudub pood
7. Halb transport
8. Vasalemma karjääri pealetung
9. Külas pole töökohti
10. Vähe noori, tööl käiakse linnas
11. Rahaliste vahendite vähesus
12. Head algatused ei leia vastukaja
13. Hulkuvad koerad-kassid, kiskjad (hundid, ilvesed, karud) ohustavad koduloomi

Võimalused:

1. Linna lähedus -väikeettevõtlus
2. Rahade taotlemine fondidest
3. Puhas looduskeskkond
4. Noorte kaasamine küla arendamisele
5. Turismi arendamine
6. Interneti võimaluste parem ärakasutamine
7. Kaugtöö võimaluste ärakasutamine
8. Alternatiivne põllumajandus, mesindus, tootmine küla tarbeks
9. Vallalt osade avalike teenuste külakogukonna kanda võtmine
10. Küla esindamine valla volikogus
11. Koostööpartnerite leidmine
12. Koostöö naaberküladega

Ohud:

1. Kuritegevus
2. Vananev elanikkond
3. Palju suvekodusid
4. Võõramentaliteet, palju võõrast rahvast
5. Euronõuded pärsivad ettevõtlust
6. Raskustele allaandmine
7. Teistele lootmine, ei soovita vastutada
8. Külaelu liidrite väsimine