MITTETULUNDUSÜHINGU OHTU KÜLASELTS PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühing Ohtu Külaselts (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
2.  Ühingu nimi on Ohtu Külaselts ja ühingu asukoht on Ohtu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.
3. Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon.
4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
5.  Ühingu eesmärk on: Ohtu küla elanike huvide esindamine, seltsi-, kultuuri- ja hariduselu edendamine ning kogukondliku tegevuse arendamine.
6.  Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi: 
1. töötab välja ja viib ellu projekte küla seltsielu korraldamiseks; 
2. organiseerib üritusi;
3. külakeskuse arendamine ja kogukondlike hoonete rajamine;  
4. kirjastab trükiseid ja avaldab teavet oma tegevusest;
5. arendab majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks; 
6. abistab seltsi liikmeid põhikirjalises tegevuses, omavahelise koostöö  korraldamises ja koordineerimises; 
7. teeb ettepanekuid oma tegevuse eesmärkidega seonduvate õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täitmiseks; 
8.  teeb koostööd riigi- ja omavalitsusorganitega, teiste avalik-eraõiguslike juriidiliste isikutega, võtab osa koos nendega koostatud ühisprojektidest; 
9. täidab muid ülesandeid, lähtudes tegevuse eesmärgist.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

1. Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2. Ühingu liikmeks saada soovija esitab kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule. 
3. Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele sisseastumismaksu ja käesoleva majandusaasta liikmemaksu.
4. Ühingu liikmed tasuvad liikmemaksu, mille suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda.
5. Ühingu liige võib ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel. Liige loetakse väljaastunuks avalduse laekumise päevale järgneval päeval.
6.  Ühingu juhatus võib liikme ühingust välja arvata ilma avalduseta:
1. kui liikme tegevus ei vasta ühingu eesmärgile ja põhikirjale;
2. kui ta on kahjustanud ühingu mainet;
3. kui ta on jätnud tasumata ühingu liikmemaksu;
4. kui ta on kahjustanud ühingu mainet.
7. Ühingu juhatus teatab viivitamatult kirjalikult taasesitatavas vormis väljaarvatavale liikmele väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada tema väljaarvamine otsustamiseks üldkoosolekule. 

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

1. Ühingu liikmetel on õigus:
1. võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest;
2. teha juhatusele ettepanekuid ühingu tööks ja olla ürituste algatajaks;
3. võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;
4. saada teavet ühingu tegevuse kohta;
5. astuda ühingust välja;
6. olla valitud ühingu juhtorganitesse.

1. Ühingu liikmetel on kohustus:
1. tunnustada ühingu eesmärke ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
2. osaleda ühingu üldkoosolekutel vähemalt ühel korral kahe järjestikuse majandusaasta jooksul;
3. tasuda iga-aastaselt ühingu liikmemaksu;
4. esitada ühingule oma kontaktandmed ning teavitada nende muutumisest.

IV ÜLDKOOSOLEK

1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada enda eest hääletama lihtkirjaliku volikirjaga. Iga üldkoosolekul osalev liige võib esindada kuni kahte volitatut.
2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1. ühingu põhikirja muutmine;
2. ühingu eesmärgi muutmine;
3. ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;
4. majandusaasta aruande kinnitamine;
5. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
7. ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine. 
3. Ühingu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras või kui ühingu huvid seda nõuavad, teatades vähemalt 10 päeva ette üldkoosoleku toimumise päeva, kellaaja, koha ning päevakorra kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4. Juhatus peab kutsuma üldkoosoleku kokku, kui vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.
5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt kolmandik ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt kolmandikku ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem 7 päeva ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.
6. Üldkoosolek ja uus üldkoosolek võib toimuda elektroonse sidekanali vahendusel koosoleku kutses märgitud veebikeskkonnas samadel tingimustel, mis on nõutavad üldkoosoleku läbiviimiseks. Elektroonsete sidekanali vahendusel üldkoosoleku läbiviimise korra kehtestab juhatus.
7. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb kolmandik mittetulundusühingu liikmetest. 
8. Kui liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.
9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirja või seaduse kohaselt ei ole nõutav otsuse vastuvõtmiseks suurem häälteenamus.
10. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
11. Juhtudel, milliste kohta eespool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. 

V ÜHINGU JUHATUS

1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub üks või enam liiget. 
2. Juhatuse pädevusse kuulub:
1. ühingu igapäevategevuse korraldamine;
2. ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
3. ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
4. majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
5. ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt õigusaktidest ning käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
6. otsustada varaliste tehingute üle, mille suuruseks on kuni 50 000 eurot. 
3. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. Juhatus valitakse kuni kolmeks aastaks.
4. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja otsustab ülesannete jaotamise juhatuse liikmete vahel.
5.  Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
6. Ühingut võib esindada kõigis õigustoimingutes esimees üksi või vähemalt kaks juhatuse liiget koos. 
7. Ühingut esindab juhatuse liige juhatuse otsuse alusel.
8. Juhatuse liikme võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
9. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.
10. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
11. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
12. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
13. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad. 
14. Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja seltsi majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab üldkoosolek.

VI KONTROLLORGANID

1. Kontrolli ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjon. 
2. Revisjon fikseerib omapoolse aruande raamatupidamise kohta ühingus vähemalt kord aastas. 
3. Revisjoni teostajaks ei või olla seltsi juhatuse liige ega raamatupidaja. 
4. Juhatuse liikmed peavad võimaldama tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. 
5. Revisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule. 

VII MAJANDUSTEGEVUS

 Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu korralist koosolekut. 

1. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
2. Ühingu rahalised vahendid moodustuvad:
1. sisseastumis- ja liikmemaksudest; 
2. annetustest ja sponsorlusest; 
3. fondide ja sihtasutuste rahalistest vahenditest; 
4. Eesti ja välisriikide krediidiasutuste laenudest; 
5. muudest laekumistest.
3. Ühing kasutab oma finantsvahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
2. Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Juhatuse esimees /Kadri Kurm/ 

Põhikiri on vastu võetud seltsi üldkoosolekul 20.08.2023.a 

MTÜ Ohtu Külaseltsi tegevuse eetilised põhimõtted

Külaselts järgib oma eesmärkide täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja seltsi toimimise põhimõtteid.

1.Külaselts esindab külaelanike huve ja vajadusi. Kaasab kogukonda ürituste ja ühistegevuste kaudu maaelu edendamisse ja maal elamise väärtustamisse.                                                                                     

2.Külaselts on kogukonna vabatahtlik ühendus, mis väärtustab oma liikmeid, kindlustab seltsi demokraatliku juhtimise, hoiab seltsi juhatuse vastutavana, reageerib väärtegudele.

3.Külaselts peab kogukonna kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.

4.Külaselts, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

5.Külaselts ilmutab kodanikujulgust reageerides ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.

6.Külaselts ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks. 

7.Külaselts kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega. 

8.Külaselts annab oma tegevusest aru ning vastutab liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.

9.Külaselts peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.

10.Külaselts avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

11.Informatsioon seltsi missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.

12.Külaselts suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.

13.Külaselts on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

14.Külaselts on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja tegutsemise kogukonna huvides.

15.Külaselts ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti, nende ilmnemisel võetakse tarvitusele vajalikud abinõud.                    

16.Külaselts peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.

17.Külaselts austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.  

18.Külaselts tunnustab mõtteviiside erinevust ja kogukonna liikmete mitmekesisust.

19.Külaselts ei halvusta teisi vabaühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud MTÜ Ohtu Külaseltsi juhatuse koosolekul 05.09.2023 aastal Ohtus.