Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2020-2030 MTÜ Ohtu Külaseltsi eestvedamisel koostöös MTÜga Ohtu Loodusselts. Arengukava 2017-2027 koostamisel võeti aluseks eelmise Ohtu küla arengukavass (2004-2014) paika pandud sihid ja eesmärgid. Ühtlasi korraldati Ohtu küla elanike seas küsitlus, milles neil paluti esitada oma arvamus küla hetkeseisust, arengusuundadest, küla tugevatest ja nõrkadest külgedest ning arenemisvõimalustest. Küsitluslehed said meilile või postkasti 72 küla majapidamist ning laekunud vastuste baasil koostati arengukava tööversioon, mis saadeti kas meilile või paberkandjal postkasti. Arengukava kinnitati peale paranduste ja täienduste sisseviimist küla koosolekul 3.septembril 2017.a. Aastal 2019 otsustati arengukavas püstitatud eesmärgid üle vaadata ja need kaasajastada. Arengukava eesmärk on siinsete elanike ühtse tulevikuvisiooni loomine oma kodukülast. Kirja on pandud sellest tulenevad arengusuunad ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud ülesanded. Arengukava on küla tegevuste ja püstitatud eesmärkide saavutamise aluseks olev dokument, mis iseloomustab küla hetkeolukorda, toetub küla olemasolevatele eeldustele ning on praktiliselt rakendatav.

1. Ohtu asend ja ajalugu

Ohtu küla asub Harjumaal, Lääne-Harju vallas. Põhjast piirneb küla Keila linnaga (piiriks Kadarbiku oja ja Keila jõgi), idast Tuula külaga (Saue vald), läänest Kulna, Lehola ja Nahkjala küladega (Lääne-Harju vald), lõunast Suure-Aru soo (Saue vald). Keila linnast on Ohtusse mööda Haapsalu maanteed ja Kulna-Vasalemma teed 7 km, Tallinnast 30 km. Ohtu küla pindala on ca 30 km2, olles valla suurim küla. Ohtu küla asub Lehola kandi piirkonnas koos Lehola, Maeru, Nahkjala, Niitvälja ja Kulna küladega. Ohtu läänepiiril kulgeb Tallinn-Riisipere raudtee, küla kaks peateed suunduvad Keila-Haapsalu maanteele ja Keila linna. Vastassuunas viib tee Vasalemma, Ohtu küla läbib Nahkjala oja. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusel pärinevad esimesed andmed küla asustusest tänastel Ohtu maadel juba I ja II aastatuhandest e.Kr (kultusekivid), kuid Taani Hindamisraamatus on Ohtut esmakordselt mainitud 1241.aastal 20 adramaa suuruse külana. Poola-Rootsi sõdade ajal küla tühjenes ja lakkas 1620. aastal eksisteerimast. Ohtu küla nimi pärineb vabatalu nimest Ochter (mainitud ajalooürikutes 1534. a.). Edasine küla ajalugu on seotud Ohtu mõisaga, mida on esmakordselt ajaloos mainitud 1639. aastal. Algse, puidust mõisa kohale ehitati aastatel
1760-70 kivist hilisbarokk stiilis mõisahoone. Mõisa ümber kasvas ja arenes küla. 1871. a. alustas siin tööd vallakool. Viimane mõisnik lahkus Ohtust 1919. aastal, jättes mõisa kooli kasutada. Kool suleti 1974.a. Nõukogude ajal oli Ohtus kolhoos „Ühine Jõud“ (I kolhoos loodi 1949), 1971. a.-st Vasalemma sovhoosi osakond kuni ühismajandite likvideerimiseni 1992. aastal. Mõnda aega tegutses põllumajanduslik Ohtu Suurtalu, mis pankrotistus õige pea. Lõppes kohalik majandustegevus.

Pärast riigi taasiseseisvumist (1991. a) vahetas mõis palju omanikke, täna kuulub see eraomanikule ja jätkuvad taastamistööd.

2. Looduskeskkond

Ohtu küla on säilinud suhteliselt reostamata, siin on säilinud korralik ökosüsteem. Ohtu kuulub valla paksema pinnakattega alade hulka. Küla maadele jääb turbaraba, kus töötleb turvast AS Farve ning edela-läänesuunas piirneb küla Vasalemma paekivikarjääriga, kus tegutseb firma Nordkalk. 2012. aastal soovis karjäär Ohtu suunal laieneda, kuid jäi endistesse piiridesse tänu Ohtu küla elanike vastuseisule. Looduskaitse all on Ohtu mõisa park ja Suure-Aru soo. Küla territooriumil on mitmed piirkonnad, kus elab III kategooria kaitsealune lind – rukkirääk. Küla territooriumil on mitmed metsaalad, mis kuuluvad Riigi Metsamajandamise Keskuse kaudu riigile. Valdav osa maid ja metsi kuuluvad eraomanikele. Külaplatsi läheduses asuv Pihumetsa ala on aktiivses kasutuses puhkealana (metsarajad ja laste kelgumägi). Ala vajab loodus- ja kultuuriväärtuste osas täiendavat uuringut, kuna seal esineb riiklikesse andmebaasidesse kandmata kaitstavaid seene- ja taime- ja linnuliike. Säilima peab puistute liigiline ja vanuseline struktuur ning pärandkultuuriga seonduv Pihumetsas pika aja jooksul. Samuti peavad säilima VEP liigid ning võimalikud kaitsealused taime- ja linnuliikide asu- ja pesitsemiskohad.

Ohtu küla läbib RMK Peraküla-Aegviidu tähistatud matkarada marsruudil karjäär-korrusmajad-Kiige tee-Tagasauna-Tuula. Endisele küla kiigeplatsile on RMK ehitanud puhkepaiga, mis on linnainimeste seas populaarne ajaveetmise paik.

Eesmärk

Säilitada olemasolevat looduskeskkonda jälgides metsaraiete seaduslikkust ning turba- ja killustikutootmise vastavust keskkonnanõuetele
Korrastada kunagine kelgumägi ja kiigemägi Pihumetsas.
Säilitada Ohtu mõisa park.
Taastada ajaloolisi kiviaedu.

Abinõud

Inventeerida 2020.a sügiseks taime-, looma- ja linnuliigid Pihumetsas. Tegevust juhib MTÜ Ohtu Loodusselts.
Looduskeskkonna kaitsel teha koostööd vallavalitsusega, et tagada turba ja paekivi tootmise ning raiemahtude kooskõla keskkonnanõuetega.
Korraldada regulaarselt talgud kelgumäe puhastamiseks, teeäärte prügist puhastamiseks, kiviaedade taastamiseks, külaplatsi korrastamiseks ja arendamiseks ning küla üldise heakorra tagamiseks.
Aidata mõisaomanikku hoogtöö korras mõisapargi hooldamisel.

3. Küla elanikkond ja asustus

2011.a. Rahvaloenduse andmetel oli külas 167 inimest, neist 154 (92,2%) olid eestlased. 01.juuni 2017.a. seisuga on külas rahvastikuregistri andmetel 155 elanikku: 70 meest ja 85 naist. Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2020.a seisuga Ohu külas 147 elanikku: 70 meest ja 77 naist. Vanuseline struktuur oli aastal 2016 järgmine: 0-6 a 4 poissi ja 6 tüdrukut; 7-19 a 7 poissi ja 12 tüdrukut; 20-60a 45 meest ja 40 naist ning üle 60 a 14 meest ja 27 naist. Vanuseline struktuur on 01.01.2020 seisuga järgmine: 0-6a 4 poissi ja 3 tüdrukut; 7-19a 12 poissi ja 10 tüdrukut; 20-60a 41 meest ja 31 naist ning üle 60a 13 meest ja 33 naist. Külas elab samas ka inimesi, kes ei ole Ohtut oma elukohana registreerinud, kuid osalevad aktiivselt küla arengus. Raske on täpselt hinnata, kui palju elanikke Ohtus on. Talukohti on külas 78, neist 60-s elatakse aastaringselt, 18 on peale põliselanike surma jäänud järgmisele põlvkonnale suvekoduks või on müügis. Lisaks on külas 1970-ndatest kolm korrusmaja 11 korteriga. Külas on läbi aegade arendatud hajaasustust.

Eesmärk soodustada külas uute elanike ja uute majapidamiste tekkimist silmas pidades hajaasustuse põhimõtteid.

Abinõud

Soodustada igati uute majapidamiste tekkimist, pidades silmas hajaasustuse põhimõtet, et uute elamukruntide suurus on vähemalt 2ha.
Tutvustada küla erinevate kanalite kaudu (ajakirjandus, kohalikud üritused, kontaktid erinevate külaliikumist edendavate organisatsioonidega) ja anda teada Ohtust kui edumeelsest, looduslikult puhtast ning kaunist külast.

4. Sotsiaalne infrastruktuur

Tööhõive

Ohtu külas on paljud inimesed hakanud tegelema väikeettevõtlusega, näiteks perioodika kirjastamisega tegelev MTÜ Väärt Vanad Võtted, Ohtu Priitahtlike Pritsimeeste Selts, ratsaspordiklubi RK EI Awrah Endurance Team, MTÜ Rsk Simon pakub ratsutamisteenust, samuti FIE Astra Nilk, hobutarvikute müügiga tegeleb OÜ Pegasos Equestrian, Viiskanda OÜ tegeleb turisminduse ja käsitööga, Ohtu Hobuselts ja KPV Grupp OÜ loomakasvatusega jne. Need väikefirmad pakuvad tööd 1-2 inimesele, sedagi sageli põhitöö kõrvalt. Suurim tööandja on Hollandi eraettevõtja omanduses olev turbatööstus Farve, kus töötab 30-40 inimest, ohtukaid seal hetkel ei tööta. Ohtu külast käiakse tööle nii Keila, Lääne-Harju valda, Tallinna ja ka mujale Eestis ning välismaale (Rootsi, Soome).

Haridus

Lähim algkool on Leholas, kuid suurem osa küla lastest õpib Keila Koolis, mõned ka Vasalemmas ja Tallinna erinevates koolides. Keilas alg- ja keskharidust omandavad lapsed saavad kooli ja tagasi vallavalitsuse poolt organiseeritud koolibussiga. Siiski ei kasutata seda võimalust väga aktiivselt, sest bussi marsruut ei ole peatusest kaugemal elavate laste jaoks sobiv ning sageli ei sobi ka graafik laste trennide graafikutega.

Kultuur

Külaselts korraldab ja tähistab ühisüritusi s.h. kokkutulekuid, talgupäeva, vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, Ohtu küla laste laagrit, külatoas käib koos keraamikaring. Külaplatsil, kus asub ka külakiik, korraldatakse suviseid meelelahutuslikke üritusi (jaanipäev). Külaseltsil on külatoa ruumides raamatukogu, mis koosneb annetustena saadud raamatutest ja koduloonurk küla ajaloo jäädvustamiseks.

Kohalik Ohtu motoklubi ühendab tehnikahuvilisi ning Priitahtlike Pritsimeeste Selts on võtnud südameasjaks tõsta piirkonnas tuleohutuse teadlikkust, viies läbi erinevaid ennetustöid ja üritusi.

Eesmärgid:

Tööhõive: soodustada uute töökohtade loomist Ohtusse
Haridus peab jääma kättesaadavaks vähemalt senistes tingimustes. Koolibussi graafik peab arvestama laste elukoha ja liikumisaegadega. Planeerida huviliste olemasolu korral keeleõpet jm huviringe külatoas.
Kultuurielu arendamiseks ehitada külla kogukonnakeskus, kus asuks ka raamatukogu, külamuuseum, kaugtöökontor.

Abinõud

Sotsiaalse infrastruktuuri küsimusi lahendada koostöös vallavalitsusega;
Teha vallavalitsusele ettepanek koolibussiteenuse arendamiseks;
Organiseerida huvi korral külatoas keeleõpet jm huviharidust;
Leida võimalusi kogukonnakeskuse ehitamiseks erinevate projektide ja kohaliku omavalitsuse ning omaosaluse toel;
Külaseltsi eestvõttel organiseerida külaelanike ühiskülastusi teatritesse, kontserdisaali;
Kirjutada taotlusprojekte küla kultuurielu edendamiseks.

5. Elanike toimetulek

Käesoleval ajal ei ole külas üksikuid vanureid, kes vajaksid igapäevast abi külaelu korraldajatelt. Elanike toimetulek sõltub palgatasemest, palgatöö olemasolust, laste- ja peretoetuste suurusest ning pensionitasemest. Suur osa elanikest saab abi põllumaa harimisest, aiandusest, järjest enamates majapidamistes kasvatatakse kodulinde ja kitsi-lambaid. Seni teadaolevalt on suuremal osal külaelanikest olemas ravikindlustus ja nad kasutavad perearsti teenuseid. Lähim perearstikeskus asub Keilas. Paljud on leidnud omale meelepärase perearsti ka kaugemal kas pealinnas või mujal. Lähimad apteegid ja kauplused asuvad Keilas. Kord nädalas viib valla buss ostusoovijad Keilasse. Olulise tähtsusega toimetuleku juures on teede olukord iga taluni, talvel lumevabade teede tagamine. Küla on elektriteenusega kaetud. Korrusmajade juurde on vald paigaldanud toimiva tänavavalgustuse ja advendiajal kaunistavad kuuske elektriküünlad. Sideteenused on tagatud, kuid siiski loodame kiire Interneti jõudmist Ohtusse. Postiteenus (OÜ Omniva) töötab regulaarselt.

Eesmärk jälgida pidevalt kõrges eas olevate ja üksi elavate külaelanike käekäiku ja vajadusel osutada neile abi toimetulekul. Tulenevalt valla arengukavast tuleb külas teha kõik selleks, et vanurid saaksid elupäevad lõpetada oma kodus. Vajadusel arendada koostöös vallaga avahooldust. Teede olukord peab tagama ligipääsu igale majapidamisele, talvel peab olema korraldatud lumekoristus. Post peab jõudma võimalikult lähedale.

Abinõud

Koostöös vallavalitsusega tagada vallabussi reiside jätkumise iganädalaselt Keilasse poodi-apteeki ja tagasi.
Külalehes avaldada tutvustavaid artikleid sotsiaal jt teemadel ja vajadusel korraldada kohtumisi valla töötajatega selgitamaks sotsiaalabi jm võimalusi.
Selgitada külaelanikele võimalusi kehtestatud sotsiaalteenuste saamiseks nii riigilt kui vallalt.
Vastavalt vajadusele kaasajastada elektri- ja sidevõrku.

6. Küla planeerimine ja toimetulek

Uute elamute tekkimine on seotud valla üldplaneeringuga ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringutega. Ehitustegevus vallas on reguleeritud seadustes, valla ehitusmääruses ja õigusaktidega sätestatud korras. Ohtu kalmistu laienduse I etapp on lõpule viidud ja sisse õnnistatud.

Eesmärgid

Säilitada Ohtu küla eripära oma hajaasustuse ja hooliva suhtumisega loodusesse. Seejuures uute kinnistute tekkimisel arvestada privaatsuse ja olemasoleva looduse sh metsa- ja põllumaa maksimaalsel kujul säilimistega algsel kujul.
Külaplatsi laiendamine kõrvalasuva põllumaa arvelt ca 2ha võrra, et rajada lastele mänguväljak, noortele sportimise ning vaba aja veetmise võimalused, kogukonna põld ühiseks mahedaks kartuli, köögivilja jm kasvatamiseks.
Kogukonnakeskuse loomine külaplatsile soodustab külarahva suhtlust, seltsitegevust ja külapoe tekkimist.
Viia lõpule Ohtu kalmistu laiendus vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.

Abinõud

Vältida uute tiheasustusalade loomist. Uute kinnistute soovitatav suurus on vähemalt 2 ha.
Teha koostööd vallavalitsusega, et ehituslubade väljastamisel arvestataks külaelanike soovi säilitada Ohtus hajaasustus ning lubada ehitada maamiljöösse sobivaid hooneid.
Koostöös vallavalitsusega leida võimalus külaplatsi laiendamiseks.
Külaplatsile rajada madalseiklusrada, mänguväljak ja sportimise ning muud vaba aja veetmise võimalused.
Korrastada lõkkease ja kujundada külaplats.
Külaplatsile rajada kogukonnakeskus koos külapoega kohalike mahetoodete müümiseks ning külamuuseum Ohtu küla populariseerimiseks ja teenuste pakkumiseks külalistele.
Teha vallavalitsusega koostööd kalmistu laiendamisel (talgud).
Metsa ja põllumaade säilitamine.

7. Tehniline infrastruktuur

Küla peateeks on musta kattega riikliku tähtsusega Keila-Haapsalu maanteelt algav ja Vasalemmani kulgev küla läbiv tee. Tähtsuselt järgmine on riikliku tähtsusega kruusakattega Keilasse suunduv raba läbiv tee. Lisaks neile on veel üks külasisene ringtee, mis algab Kulna jaama juurest (Maasika tee) ja jõuab küla peateele mõisa juures kahel võimalusel, ehk Pargi või Vahtramäe teed pidi. Olulisteks siseteedeks on Allika tee ja Kalmistu tee, mille kaudu käib ühendus küla ida- ja lõunapoolsete taludega. Osa neist on nn vallateed ja osa erateed ehk sellised, mis on mõõdetud kinnistute külge. Need teed on kruusakattega ja suures osa halvas seisus. Suveperioodil hööveldatakse teekatet ja niidetakse teeääri, talveperioodil hoitakse tee lumevaba valla poolt palgatud firma poolt. Ühistranspordi näol on külal vaid üks väljund: Tallinn-Riisipere raudtee peatusega Kulna. Raudteejaamani on mõisast 2 ja küla kaugematest taludest 3-4 km.

Mobiilset sideteenust ostavad pered erinevatelt operaatoritelt. Kvaliteet ja levi on erinev. Parimaks Telia, kelle mobiilimast asub Rõugla põllul. Interneti püsiühendus piirkonniti on erinev, parim on mobiilne internet. Lauatelefonid on kasutusele jäänud vaid üksikutes taludes.

Veevärki iseloomustab suur puurkaevude osakaal (74%), kuid on ka vanemaid majapidamisi, kus ei saa veel nautida toas kraanivett. Järjest rohkem on majapidamisi, kus on imbväljakuga või septikuga kanalisatsioon.

Koolibuss teenindab koolilapsi ja teisi soovijaid. Peaaegu igas talus on oma sõiduvahend, sest kõik vajalikud teenused asuvad vähemalt 4-6 km kaugusel. Auto puudumisel korraldavad vajaminevad sõidud vanemale põlvkonnale nende lapsed või sõbralikud naabrid. Kord nädalas teeb poetuuri Keilasse vallavalitsuse poolt organiseeritud buss. Rohkelt kasutatakse ka rongiliikluse võimalusi. Korraliku auto ja rattaparkla olemasolul kasutataks kindlasti rongi enamgi.

Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks on loodud Ohtu küla Facebooki konto.

Eesmärk

Kõik külasisesed teed auguvabaks ja mustkatte alla. Esmajärjekorras Kalmistu tee ja tee peateest Kulna jaamani.
Teeääred on võsavabad.
Tagada erateede kasutamine, millele on laiem avalik ja kohalik huvi.
Mugav transpordiühendus tõmbekeskustega.
Parkla ratastele ja autodele Kulna jaamas.
Kiire internetiühendus ja korrastatud elektrivõrk, mis peab vastu tormidele.

Abinõud

Juhtida vallavalitsuse tähelepanu, millised külateed on kõige kehvemas seisus ja vajavad korrastamist esmajärjekorras.
Teeäärte puhastamiseks korraldada talguid.
Rajada küla peatee äärde kergliiklustee ühistranspordi kasutajate turvalisemaks liiklemiseks.
Viidastada vaatamisväärsused ja külateed.
Teha ettepanekuid ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks. Arendada koolibussi ja valla bussi teenust.
Pöörduda rongifirma poole ettepanekuga rajada jaama parkla.
Pöörduda elektrifirma poole, et renoveerida kõik alajaamad ja õhuliinid vahetada maakaablite vastu.
Levitada infot erinevate projektide kohta, mis pakuvad võimalusi vee-, kanalisatsiooni- jms valdkonnas.

8. Heakord ja jäätmemajandus

Küla heakord sõltub iga elaniku soovist oma koduümbrus korda teha ja seda korras hoida. Külaseltsi eestvedamisel on igal kevadel korraldatud küla peateede äärte puhastamine sinna kogunenud olmeprahist ning selle äravedu koostöös vallavalitsusega.

Koduste olmejäätmete äraveoks on vallavalitsus korraldanud hanke olmejäätmete vedaja leidmiseks. Pakendite kogumiseks on korrusmajade juurde paigutatud spetsiaalne konteiner.

Ülejäänud jäätmete äravedu on iga talu enda organiseerida. Karjakülas asuvasse jäätmejaama saavad vallaelanikud viia mitut liiki jäätmeid tasuta. Samuti on seal avalik papi ja paberi konteiner.

Küla heakorra väärtustamisele aitab kaasa ka külaseltsi läbiviidav konkurss “Kaunis kodu”.

Eesmärk

Jätkata ühiskondlikus korras teeäärte korrastamist.
Jätkata Kauni kodu konkursse ja saavutada küla üldmulje, mis lubaks osaleda maakonna ja vabariigi “Kauni küla” konkursil.

Abinõud

Korraldada jätkuvalt hoogtööpäevakuid küla koristamiseks-korrastamiseks.
Kaasata talgutele lapsi töökasvatuse eesmärgil.
Korraldada regulaarselt talude ülevaatusi, et selgitada välja kaunimad kodud.
Vajadusel teha ettepanekuid jäätmemajanduse paremaks toimimiseks (nt lisakonteinerid külakeskuses).

9. Ettevõtlus ja puhkemajandus

Küla ettevõtlust kirjeldab arengukava punkt 4 seoses tööhõive küsimustega. Oluline huvi küla vaatamisväärtuste vastu on kasvanud seoses mõisa taastamise ja seal toimuvate suviste teatrietendustega. Küla läbivat RMK matkarada mööda liigub palju matkajaid. Seni on korraldamata Ohtu kui looduslikult ja ka ajalooliselt huvitava paiga laiem tutvustamine.

Eesmärk

Luua Ohtusse väikeettevõtteid ja töökohti.
Reklaamida Ohtut kui külaturismi objekti.
Rajada kogukonnakeskus.
Leida võimalusi pakkuda matkajatele vajalikke teenuseid.

Abinõud

Anda välja trükis, mis annaks ülevaate Ohtu ajaloolistest, muinsuskaitselistest väärtustest ning reklaamiks küla kui kauni ja puhta loodusega paika. Trükist levitada maaturismi ettevõtete kaudu.
Hoida korras külaplats, rajada sinna kogukonnakeskus ning võimalused kogunemiseks ja vaba aja veetmiseks.
Korrastada juurdepääsud vaatamisväärtustele ja need viidastada.

10. Külaelu juhtimine, koostöö ja sõprussidemed

Käesoleval ajal puudub külal külavanem ja eestseisus. Toimib külaselts eesotsas juhatusega. Koostööd on tehtud seni peamiselt vallavalitsusega, kuigi puudub koostööleping. Kahe juhtorgani koostöö peaks tagama küla arengusuundade elluviimise. Külaseltsil on sidemeid lähedalasuvate kodanikualgatuslike organisatsioonidega.

Eesmärk

Jätkata ja tugevdada külaseltsi tegevust.
Jätkata koostööd vallavalitsusega.
Valida toimiv eestseisus ja külavanem.

Abinõud

Valida külale eestseisus ja külavanem, kes esindab kõiki erinevaid küla huvigruppe.
Hoida ja tugevdada sidemeid vallavalitsusega.
Küla esindaja osalemine valla kogukonnakomisjoni töös.
Kohtuda valla esindajatega Ohtus vähemalt üks kord aastas.
Luua koostöökontakte teiste seltside ja seltsingutega parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks.

11. Visioon aastaks 2030

Ohtu küla on aastal 2030 meeldiva, turvalise ja avatud keskkonnaga, elujõuliste majapidamistega, stabiilse rahvaarvuga traditsiooniline hajaküla, milles elab sõbralik ning ühtehoidev külakogukond. Külas toimib aktiivne külaliikumine, millesse on haaratud suurem osa küla elanikkonnast ja ka inimesed väljastpoolt küla.

Kümne aasta pärast soovime, et:
– Külas on säilinud hajaasustus
– Küla teed on saanud nimed ja teeviidad
– Küla kõrvalteed on igal ajal sõidetavad, Kalmistu tee ja tee Kulna jaama perroonini on saanud tolmuvaba katte
– Kulna jaamas on parkla autodele ja jalgratastele
– Tõusnud on liiklusohutuse tase, mõisa piirkonna teel on kiirust piiravad liiklusmärgid.
– Elanikkond on noorenenud tänu noortele peredele ja sündivuse kasvule.
– Noored tunnevad endid tegijatena ja vanad kaasalööjatena.
– Küla elanikkond on jätkuvalt aktiivne ja huvitatud külaelu edendamisest.
– Külaplatsil asub lastele mänguväljak ja on loodud erinevad sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused noortele. Külaplats on noorte seas aktiivses kasutuses kogunemiskoht.
– Külla on rajatud kogukonnakeskus, kus asub kogukonnaköök ja külapood, lõkkeplats, mängu- ja spordiväljak, raamatukogu ja külamuuseum jt vaba aja veetmise võimalused.
– Küla toimib keskkonnasäästliku ökokülana, siin rakendatakse jätkuvalt
mahepõllumajandust ning keskkonnasäästlikku ettevõtlust.
– Arenenud on väikeettevõtlus ja külasse on tekkinud uusi töökohti
– Kiire internet on kergesti kättesaadav ja taskukohane
– Küla on välja töötanud oma isikupärase meene
– Ühistegevust juhib endiselt külaselts, pannes rõhku aktiivsele kultuuritööle ja seltsielule kõigis vanuserühmades
– Külarahva poolt on valitud külavanem koos eestseisusega
– Jätkub küla ajaloo uurimine ja jäädvustamine tulevastele põlvedele.
– Küla pakub huvi turistidele
– Rohevallaga ühildumine

12. Hetkeolukord Ohtu külas

12.1 Ohtu küla tugevad küljed

Pealinna Tallinna ja piirkonna tõmbekeskuse Keila lähedus tagab töö- ja õppimisvõimalused
Küla on kompaktne
Säilinud on hajaasustus, palju loodust ja rahulik keskkond
Hea asendiga teedevõrk ja raudtee lähedus
Küla asukoht võib olla atraktiivne ettevõtjatele
Külas on palju põliselanikke ja hästi säilinud kodusid, puuduvad nn „tondilossid“
Uued pered ehitavad siia kodusid
Taastamisel on Ohtu mõis, kaardistatud muinsuskaitseobjektid, siin on üks vabariigi kaunimaid külakalmistuid
Hästi tegutsev külaselts
Palju inimesi ja hea läbisaamine
Enamus põllu- ja heinamaid on haritud
Olemasolevad infrastruktuurid on rahuldavas olukorras

12.2 Ohtu küla nõrgad küljed

Küla kruusateed on suhteliselt kehvas olukorras ja kevad-sügisel porisel ajal raskesti läbitavad
Huvialaringides ja trennides käiakse kas Keilas või Tallinnas
Inimeste aja- ja huvipuudus küla ühiste ettevõtmiste läbiviimisel
Külatoa ruumid on kitsaks jäänud ning ei mahuta mugavalt aktiivselt koos käijaid
Külapoe ja korralike vaba aja veetmise kohtade puudumine
Töökohtade puudumine külas, tööl käiakse külast kaugemal
Külaelanike põikpäisus, halvad naabrid, palju võõraid, koostöö ja üksmeele madal tase
Halb transport, kihutavad autod
Turismimagnetite vähesus

13. Arengut soodustavad ja pidurdavad tingimused

13.1.1 Võimalused

Põllumajanduse areng (veised, lambad, hobused)
Rahastamisvõimalused erinevatest fondidest ja teistest allikatest
Linnade lähedus tagab noortele töö- ja õppimisvõimalused
Hea asend ettevõtluse arendamiseks
Huvipakkuvad vaatamisväärsused
Puhas looduskeskkond
Hea koostöö vallavalitsusega
Uue suurvalla teke
Interneti võimaluste parem ärakasutamine
Teovõimeline külaselts ja külavanem
Kogukonna liikmete ning avalikkuse paremaks informeerimiseks on loodud küla tegevust kajastav veebileht
Koostöö naaberküladega

13.1.2 Ohud

Turbatööstuse laienemine
Paekivikarjääri laienemine
Elanikkonna vananemine
Vargused
Uue suurvalla teke
Euronõuded pärsivad ettevõtlust
Teistele lootmine, ei tehta õigeid otsuseid
Külaelu liidrite väsimine ja/või läbipõlemine
Küla eestvedajate järelkasvu puudumine

14. Kokkuvõte

Ohtu küla arengukavaga aastateks 2020-2030 on valdkonniti fikseeritud küla hetkeseis ja peamised arengusuunad ja -eesmärgid. Arengukavast lähtuvalt saab planeerida aastateks üritusi vastavalt vajadusele ning olemasolevatele võimalustele.

Ohtu küla arengukavas aastateks 2020-2030 püstitatud eesmärkide elluviimine tagaks küla arenguvisiooni täitumise.

Ohtu küla on:
– kauni ja puhta looduskeskkonnaga hajaküla;
– soodne elukeskkond inimestele, kes hindavad kaunist loodust, privaatsust ja head infrastruktuuri;
– väga hea ja armastatud puhkekoht nii külaelanikele kui külalistele;
– läbimõeldud ja väljaarendatud sotsiaalse infrastruktuuriga küla, mis arvestab igas vanuses elanike ja peredega.

Küla aktiivgrupi ning koostööalti elanikkonna ühistegevusena on Ohtu külal kõik eeldused külaelu püsimajäämisele ning väärtustamisele. Tuleb kaasa aidata ja soodustada, et külaelu eestvedajatele tekiks järelkasvu – uusi aktiivseid elanikke, kes vajadusel võtaksid külaelu eestvedamise oma õlgadele.

Küla territooriumil asub kaunis Ohtu mõis ja osa RMK Peraküla Aegviidu matkarajast, mis annab külale võimaluse liituda maakonna turismiketiga. See omakorda loob võimalused ettevõtluse arenguks. Teiselt poolt paneb see suured nõuded küla korrasolekule ja annab tõuke edasiarenemisele. Kaunis looduskeskkond annab arengueelised turismiettevõtluse arenemisele. Külastatavuse suurenemine soodustab külaelanike ühistegevust ning turismiettevõtluse arengut Ohtus. See annab võimaluse luua hooajalisi töökohti.

Lisa 1. SWOT-analüüs

mille käigus külaelanike seas läbiviidud küsitluse tulemusel selgitati välja ja reastati küla arengu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused:

Linnalähedus
Hajaasustus, puuduvad mahajäetud talud
Palju inimesi, hea omavaheline läbisaamine
Pika staažiga külaselts, külaplats
Kena loodus, vaikne kena kohakene
Loomakasvatuse tõusev trend – maad ei jää sööti
Rongiliikluse olemasolu
Toimiv mõis külakeskmes, suveteater
Oma ajaleht, jõulupood

Nõrkused:

Põikpäisus ja isekad inimesed
Kinnisvarasurve tiheasustuse tekitamiseks
Linnalähedus, kus head vaba aja veetmise võimalused
Kihutavad autod
Info ei liigu, inimesi ei tunne
Puudub pood
Halb transport
Vasalemma karjääri pealetung
Külas pole töökohti
Vähe noori, tööl käiakse linnas
Rahaliste vahendite vähesus
Head algatused ei leia vastukaja
Hulkuvad koerad-kassid, kiskjad (hundid, ilvesed, karud) ohustavad koduloomi

Võimalused:

Linna lähedus -väikeettevõtlus
Rahade taotlemine fondidest
Puhas looduskeskkond
Noorte kaasamine küla arendamisele
Turismi arendamine
Interneti võimaluste parem ärakasutamine
Kaugtöö võimaluste ärakasutamine
Alternatiivne põllumajandus, mesindus, tootmine küla tarbeks
Vallalt osade avalike teenuste külakogukonna kanda võtmine
Küla esindamine valla volikogus
Koostööpartnerite leidmine
Koostöö naaberküladega

Ohud:

Kuritegevus
Vananev elanikkond
Palju suvekodusid
Võõramentaliteet, palju võõrast rahvast
Euronõuded pärsivad ettevõtlust
Raskustele allaandmine
Teistele lootmine, ei soovita vastutada
Külaelu liidrite väsimine

solekul 05.09.2023 aastal Ohtus.

MTÜ Ohtu Külaseltsi põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU OHTU KÜLASELTS PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

Mittetulundusühing Ohtu Külaselts (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
Ühingu nimi on Ohtu Külaselts ja ühingu asukoht on Ohtu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.
Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon.
Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
Ühingu eesmärk on: Ohtu küla elanike huvide esindamine, seltsi-, kultuuri- ja hariduselu edendamine ning kogukondliku tegevuse arendamine.
Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi:

töötab välja ja viib ellu projekte küla seltsielu korraldamiseks;
organiseerib üritusi;
külakeskuse arendamine ja kogukondlike hoonete rajamine;
kirjastab trükiseid ja avaldab teavet oma tegevusest;
arendab majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks;
abistab seltsi liikmeid põhikirjalises tegevuses, omavahelise koostöö korraldamises ja koordineerimises;
teeb ettepanekuid oma tegevuse eesmärkidega seonduvate õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täitmiseks;
teeb koostööd riigi- ja omavalitsusorganitega, teiste avalik-eraõiguslike juriidiliste isikutega, võtab osa koos nendega koostatud ühisprojektidest;
täidab muid ülesandeid, lähtudes tegevuse eesmärgist.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
Ühingu liikmeks saada soovija esitab kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.
Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele sisseastumismaksu ja käesoleva majandusaasta liikmemaksu.
Ühingu liikmed tasuvad liikmemaksu, mille suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda.
Ühingu liige võib ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel. Liige loetakse väljaastunuks avalduse laekumise päevale järgneval päeval.
Ühingu juhatus võib liikme ühingust välja arvata ilma avalduseta:

kui liikme tegevus ei vasta ühingu eesmärgile ja põhikirjale;
kui ta on kahjustanud ühingu mainet;
kui ta on jätnud tasumata ühingu liikmemaksu;
kui ta on kahjustanud ühingu mainet.

Ühingu juhatus teatab viivitamatult kirjalikult taasesitatavas vormis väljaarvatavale liikmele väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada tema väljaarvamine otsustamiseks üldkoosolekule.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Ühingu liikmetel on õigus:

võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest;
teha juhatusele ettepanekuid ühingu tööks ja olla ürituste algatajaks;
võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;
saada teavet ühingu tegevuse kohta;
astuda ühingust välja;
olla valitud ühingu juhtorganitesse.

Ühingu liikmetel on kohustus:

tunnustada ühingu eesmärke ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
osaleda ühingu üldkoosolekutel vähemalt ühel korral kahe järjestikuse majandusaasta jooksul;
tasuda iga-aastaselt ühingu liikmemaksu;
esitada ühingule oma kontaktandmed ning teavitada nende muutumisest.

IV ÜLDKOOSOLEK

Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada enda eest hääletama lihtkirjaliku volikirjaga. Iga üldkoosolekul osalev liige võib esindada kuni kahte volitatut.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

ühingu põhikirja muutmine;
ühingu eesmärgi muutmine;
ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;
majandusaasta aruande kinnitamine;
juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

Ühingu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras või kui ühingu huvid seda nõuavad, teatades vähemalt 10 päeva ette üldkoosoleku toimumise päeva, kellaaja, koha ning päevakorra kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Juhatus peab kutsuma üldkoosoleku kokku, kui vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt kolmandik ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt kolmandikku ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem 7 päeva ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.
Üldkoosolek ja uus üldkoosolek võib toimuda elektroonse sidekanali vahendusel koosoleku kutses märgitud veebikeskkonnas samadel tingimustel, mis on nõutavad üldkoosoleku läbiviimiseks. Elektroonsete sidekanali vahendusel üldkoosoleku läbiviimise korra kehtestab juhatus.
Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb kolmandik mittetulundusühingu liikmetest.
Kui liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirja või seaduse kohaselt ei ole nõutav otsuse vastuvõtmiseks suurem häälteenamus.
Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
Juhtudel, milliste kohta eespool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest.

V ÜHINGU JUHATUS

Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub üks või enam liiget.
Juhatuse pädevusse kuulub:

ühingu igapäevategevuse korraldamine;
ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt õigusaktidest ning käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
otsustada varaliste tehingute üle, mille suuruseks on kuni 50 000 eurot.

Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. Juhatus valitakse kuni kolmeks aastaks.
Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja otsustab ülesannete jaotamise juhatuse liikmete vahel.
Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.
Ühingut võib esindada kõigis õigustoimingutes esimees üksi või vähemalt kaks juhatuse liiget koos.
Ühingut esindab juhatuse liige juhatuse otsuse alusel.
Juhatuse liikme võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad.
Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja seltsi majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab üldkoosolek.

VI KONTROLLORGANID

Kontrolli ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjon.
Revisjon fikseerib omapoolse aruande raamatupidamise kohta ühingus vähemalt kord aastas.
Revisjoni teostajaks ei või olla seltsi juhatuse liige ega raamatupidaja.
Juhatuse liikmed peavad võimaldama tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
Revisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

VII MAJANDUSTEGEVUS

Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu korralist koosolekut.

Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Ühingu rahalised vahendid moodustuvad:

sisseastumis- ja liikmemaksudest;
annetustest ja sponsorlusest;
fondide ja sihtasutuste rahalistest vahenditest;
Eesti ja välisriikide krediidiasutuste laenudest;
muudest laekumistest.

Ühing kasutab oma finantsvahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Juhatuse esimees /Kadri Kurm/

Põhikiri on vastu võetud seltsi üldkoosolekul 20.08.2023.a

MTÜ Ohtu Külaseltsi tegevuse eetilised põhimõtted

Külaselts järgib oma eesmärkide täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja seltsi toimimise põhimõtteid.

1.Külaselts esindab külaelanike huve ja vajadusi. Kaasab kogukonda ürituste ja ühistegevuste kaudu maaelu edendamisse ja maal elamise väärtustamisse.

2.Külaselts on kogukonna vabatahtlik ühendus, mis väärtustab oma liikmeid, kindlustab seltsi demokraatliku juhtimise, hoiab seltsi juhatuse vastutavana, reageerib väärtegudele.

3.Külaselts peab kogukonna kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.

4.Külaselts, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

5.Külaselts ilmutab kodanikujulgust reageerides ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.

6.Külaselts ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

7.Külaselts kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.

8.Külaselts annab oma tegevusest aru ning vastutab liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.

9.Külaselts peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.

10.Külaselts avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

11.Informatsioon seltsi missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.

12.Külaselts suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.

13.Külaselts on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

14.Külaselts on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja tegutsemise kogukonna huvides.

15.Külaselts ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti, nende ilmnemisel võetakse tarvitusele vajalikud abinõud.

16.Külaselts peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.

17.Külaselts austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

18.Külaselts tunnustab mõtteviiside erinevust ja kogukonna liikmete mitmekesisust.

19.Külaselts ei halvusta teisi vabaühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud MTÜ Ohtu Külaseltsi juhatuse koosolekul 05.09.2023 aastal Ohtus.

Soovid anda oma panuse külaelu parendamisse?

TOETA MEID!

TOETA MEID

VÕTA ÜHENDUST

MTÜ Ohtu Külaselts

Registrikood: 80118425

Arveldusarve nr: EE032200221014042396

DOkumendid

OHTU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2020 – 2030

Lääne-Harju vald, Harjumaa

Sisukord

MTÜ Ohtu Külaseltsi põhikiri

MTÜ Ohtu Külaseltsi tegevuse eetilised põhimõtted

MTÜ Ohtu Külaseltsi tegevuse eetilised põhimõtted

TOETA MEID!

Meist

Ohtu küla

Jälgi meid!