OHTU KÜLA AJALUGU
Taani Hindamisraamatu järgi (1241: Henksel) oli varem Ohtu asunduse kohal 20 adramaa suurune küla, mis Poola-Rootsi sõdade ajal tühjenes. Samasse paika 17. sajandi algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile.
Tõelise Ohtu looja on C.H. von Kursell. Mõisa hakati ehitama juba 1760-ndatel aastatel, aga ametlikult hakkas mõis kuuluma Kursellile 1775. aastal. Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli Gottlieb von Meyendorff, kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri Dresdenis 1923. aastal.
Parun Conrad Meyendorffi poolt asutati 1871. aastal Ohtusse vallakool. Õppetöö algas 1. detsembril (v.k.j.) Uuetoa teomajas. 1872. aastal ehitati uus koolimaja valla keskele, Kuusikule. 1920. aasta 3. novembril kolis kool Ohtu mõisa. Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas lühikest aega ka haigla.
Ohtu mõis on eesti hilisbarokse mõisaarhidektuuri parimaid näiteid. Eriliselt hinnatud olid mõisauhke dekooriga pottahjud, mis on kantud ka Euroopas ilmunud kunstikataloogidesse.
1913. aastaks oli vabaks ostetud järgmised talud: Mäe, Saueaugu, Aru, Sulu, Rõõmu, Rängu, Väike Pupsu, Suur Pupsu, Männiku, Kruusimäe, Lauka, Vidurisaun, Vähevere, Härjasilla, Kaasiku, Rehe, Hanseni, Makima, Taga-Sauna, Viduri-Sauna, Alliksauna, Rõngusauna, Väljaotsa ja Matsi. 1920. aastal toimus maareform ja mõisamaade jagamine. Tekkis rida uusi talusid, seda eriti mõisa ümbruses. Kujunes Ohtu asundus ja küla.
1940-ndail aastatel oli paikkonnas kolm alajaotust:
- Ohtu asundus
- Ohtu I küla
- Ohtu II küla
Kolhoosid
1949. aastal asutati Ohtu asunduses kolhoos “Ohtu Jõud” ja küla baasil veel lühikeseks ajaks ka kolhoos nimega “Ohtu Lootus”. Nahkjala külas tegutses kolhoos “Külvaja”. 1950. aasta detsembris kolhoosid liideti ühise nime alla “Ühine Jõud”. 1971. aasta jaanuaris ühendati kolhoos Vasalemma sovhoosiga. Sama aastakümne alul likvideeriti ka Ohtu algkool ja raamatukogu.
Stagnatsioon
Stagnatsiooniaastate lõpul kaob külast kümneid aastaid külarahvast teenindanud külapood. Uue aja tulekul tekib külas Vasalemma sovhoosi kohaliku osakonna baasil ühistu “Ohtu Suurtalu”, kuid pankrotini jõutakse üsna ruttu.
OHTU MÕIS
Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18. saj. 60.-70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 – ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku.
Milial, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5. köide ütleb Ohtu kohta nii:
“Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola – Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud
kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (1623) läänistas.”
23.06.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N. J. Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdajaks oli nende poeg Johann (omanikuna märgitud 1641, 1649), kes sai koos aadlitiitliga 1652. aastal uueks perekonnanimeks Dannenfeld (rootsi Tallfelt). Tema müüs mõisa 26.03.1666 vennapojale, Tallinna raehärrale Gottschalk Krämerile. Peale viimase surma 1682. aastal läks koht üle ta pojale, kes nime poolest samuti Gottschalk, ameti poolest aga Tallinna linnusekohtu asessor oli.
LISAINFO HUVILISTELE:
Kellel on huvi Ohtu mõisa ajaloo kohta lähemalt lugeda, soovitame alla laadida 1995. aastal läbi viidud ühe õpilase uurimistöö, mis käsitleb kõike lähemalt!
Uurimistöö autor: Liina Härm (32.KK 12.C klass aastal 1995)
Sirvides Keila vallavalitsuse protokolle Tallinna Linna Arhiivis (TLA) võib leida mõndagi huvitavat. Kui tänapäeval üks valimine lõpeb ja teine algab, siis 75-80 aastat tagasi „määrati“ külavanemaid. TLA Fondi on koondatud vallavalitsuse protokollid aprillist 1939 kuni juuni 1944.
Ohtu mõis_uurimistöö_1995
Külavanemad Ohtus 1939
PÜSI KURSIS MEIE TOIMETUSTEGA!
Ohtu külaselts MTÜ haldab ja postitab veebilehe “Uudised ja teated” rubriiki aeg-ajalt külas toimuvate põnevate tegevuste kohta.
Et püsida kursis meie viimaste toimetustega, loe viimaseid uusi uudiseid alljärgnevalt või piilu vahepeal ise meie uude rubriiki!
VIIMASED UUDISED JA TEATED:
Ohtu Külaselts saab 25 aastaseks!
Novembri lõpus tähistame Külaseltsi veerandsajandi juubelit. Ootame lahkelt osalema kõiki seltsi liikmeid ja tragisid ohtukaid. Oma pidusse tuleku saab kirja panna siin https://docs.google.com/forms/d/1ExvoHLsbOtVDwC3YSNeBJdxi3083s4urfuKwbA8MkZA/edit
Tulemas kaks vahvat töötuba lastele
Küla VII kokkutulek
MTÜ Ohtu Külaselts
Registrikood: 80118425
Arveldusarve nr: EE032200221014042396
